Kuidas pildistada virmalisi
Kipub kehtima reegel, et uuemad ja kallimad kaamerad võimaldavad teha paremaid pilte, kuna need saavad kehvades valgusoludes paremini hakkama. Pilti teeb siiski inimene ning hea kaamera ei garanteeri veel head tulemust.
Täpseid ja alati kehtivaid seadistusi kaamerale ette anda ei saa, sest looduses pildistamine ei ole "laboris pildistamine" - iga pilt tehakse erinevas ja unikaalses valgusolustikus, kus alati kehtivad omad vajadused. On suurusjärkudes erinevad valgusolud "augusti pime öö, kui kuud ei ole" ning "talvine kuuvalge öö kui lumi on maas". Üldjoontes saab aga idee ja suuna anda, mis parameetritele tähelepanu pöörata.
Allolevad juhendid on suuna andmiseks algajale või võrdlusmomendiks edasijõudnule. Need ei pretendeeri absoluutsele ja ainsale tõele, kuidas pilti tuleb teha - virmaliste pildistamise puhul tuleb mängu nagunii juba maitseküsimus.
Algajale on soovituseks proovida vastavad parameetrid "kuiva trenni" mõttes läbi erinevates öistes valgussituatsioonides. Ka siis kui virmalisi parasjagu ei ole, et oleks valmis ajaks, kui virmalised on. On ju narr lasta head virmalised raisku kaamera seadistust otsides.
Vajalikud abivahendid
Objektiiv
Enne kaamera seadistamist tuleks paika saada, millise objektiiviga pilti teha. Kaks peamist kriteeriumit on "nurk" ja "valgusjõud".
Objektiivi nurk määrab ära, kui suur ala jääb pildile - virmaliste puhul enamasti soovitakse jäädvustada võimalikult laia ala ning seetõttu on soovitatav võtta suund lainurk objektiivide poole (mille fookuskaugused on alla 25mm).
Valgusjõu osas on eelisseisundis "valgusjõulised" objektiivid, millel saad määrata ava väärtuseks väikese numbri, näiteks F1.4 .. F2.8. Mõningate objektiivide puhul aga kipub kannatama pildi kvaliteet kui kasutada maksimaalset ava (nt F1.4). Tunne oma objektiivi.
Kui objektiivil on sisse ehitatud pildistabilisaator, siis see lülita välja. Stabiilsuse pead tagama kaamera korralikult statiivile kinnitamisega.
Statiiv
Virmalisi pildistatakse pika säriajaga (nt 6 - 30 sekundit) mistõttu on vajalik, et kaamera oleks kogu pildi tegemise (säritamise) aja liikumatult ühe koha peal paigal - selleks on loodud abivahend nimega statiiv.
Kuna statiivi ülesanne on fotoaparaat kindlalt paigal hoida, siis statiiv ise peaks ka tugev olema. Väga tugeva tuule korral võib statiivile kinnitada ka lisaraskuse.
Statiivi kasutades jälgida, et kõik osad oleksid fikseeritud (korralikult kinni keeratud). Vastasel juhul võib kaamera statiivil loksuda (nupule vajutades, tuulega vms) ning pildid jäävad seetõttu udused.
Kui statiivi kasutada ei ole, siis annab kaamerale alati leida mõni fikseeritud positsioon kasutades fantaasiat ja leiduvaid abivahendeid. Abivahendite valikul tuleks valida selliseid asju, mis fotoaparaadi tervisele kehvasti ei mõju (näiteks tolmu eraldavaid või niiskust andvad asjad ei ole soositud).
Kaugpäästik
Kaugpäästik on abivahend kutsuda eile pildistamise "käsk" fotoaparaadil ilma fotoaparaati ennast puudutamata - nii on taas üks võimalik värina ning seeläbi uduste piltide tekke põhjus eemaldatud.
Kaugpäästikuid võib olla erinevaid - infrapuna, juhtmega fotoaparaadi küljes, mõni fotoaparaat on juhitav ka nutiseadmega.
Kaugpäästiku puudumisel saab kasutada ka fotoaparaadil viite režiimi - pilt tehakse mingi arv sekundeid pärast nupule vajutamist.
Juhul kui fotoaparaadil endal selline režiim puudub ning ei ole tegemist "targa juhtpuldiga", saab juhtmega kaugpäästikut kasutada "intervall pildistamiseks". Selleks määrata fotoaparaadil pildistamise "Drive mode" väärtuseks "Continous" ning puldilt jätta "nupp alla" bulb režiimi. Efekt on sama, nagu teha sarivõtet.
Fotoaparaadi seadistamine
Fookus
Kaamera seadistamist on mõistlik alustada fookuse määramisest, sest kui kaameral valesti välja kukkunud parameetreid saad natukenegi hiljem arvutis korrigeerida, siis vale fookusega pilti üldiselt arvutis enam ei päästa.
Fookus tuleb määrata manuaalrežiimile - muidu üritab kaamera hakata enne igat pildi tegemist automaatselt fookust määrama ning ilmselgelt ei ole see kõige lihtsam ülesanne.
Juhul kui kaamera võimaldab kasutada LIVE-View-Zoom režiimi, kasuta seda fookuse määramiseks. Lainurk objektiivide puhul (20mm) võib fookuse võtta ka näiteks muus suunas asuvalt objektilt (mobiilimastide tuled on tihti nähtaval ja sobivad) ning siis kadreerida õigesse suunda. Üldiselt on turvalisem võtta ja kontrollida fookust just selle objekti peal, mida soovid pildil jätta "teravaks" - virmalisi pildistades on nendeks objektideks üldjuhul tähed.
Fookuse määramisel või ka juba määratud fookuse kontrolliks saab kasutada ka katse-eksitusmeetodit. Teed tähistaevast pilti ning vaatad pilti fotoaparaadi ekraanil, zoomid pildi sisse ning kontrollid mõne eredama tähe või mobiilimasti tule põhjal, kas fookus on paigas (et täht või tuli ei oleks udune).
Mõnikord levib soovitus, et "keera fookus lõpmatusse, siis ongi tähed fookuses". Pead kontrollima, kas sinu objektiivi puhul see kehtib. Enamasti see siiski ei kehti ja võib sellist juhendit kasutades hoopis oma pildid rikkuda.
Pildi kvaliteet - RAW
Kui kaamera võimaldab pildistada RAW formaadis, siis on kindlasti mõistlik seda kasutada. RAW formaadis pildi parameetreid saab hiljem arvutis muuta ning kui parameetrid päris mööda ei ole määratud (pilt liiga hele, pilt liiga tume, liiga palju müra), siis saab vajaliku korrigeerimise tehtud.
Pildistamise režiim - manuaal
Öösel (või üldiselt kehvades valgusoludes) pildistamisel on soovitatav kasutada manuaalrežiimi, sest kui valgust vähe hakkab kaamera automaatika iga pisiasja (valgusmuudatuse) peale tegema järeldusi, mis sulle ei pruugi sobida. Eriti kui soovid teha hiljem piltidest videot (timelapse), on vajalik, et kõik pildid oleks tehtud ühesuguste parameetritega.
ISO kiirus + ava + säriaeg
Kõigepealt need 3 parameetrit koos - just need koos (ja ka igaüks eraldi) määravad, kui hele või tume pilt saab olema. Sõltuvalt valgusoludele, tehnilistele võimalustele, maitsemeelele ja taotlusele tuleb leida nendest sobiv kombinatsioon.
ISO kiirus (ISO speed)
Enamasti sobib väärtuseks ISO800 ja rohkem.
ISO kiirus (pildisensori kiirus). Mida vähem on valgust, seda suurem peaks olema ISO väärtus. Suur ISO väärtus teeb pildi teraliseks (tekib palju "müra").
Seega, kui küsitakse "milline ISO määrata?" on enamasti virmaliste pildistamise kontekstis vastuseks: "mida sinu kaamera võimaldab?". Määrata nii suur ISO, et kaamera endiselt talutava kvaliteediga pilte teeb. Seejuures kipuvad siin olema eelisseisus kallimad kaamerad, mis suurte ISO väärtustega kenasti hakkama saavad.
Määra suur ISO väärtus, kui sinu taotluseks on saada säriaeg lühemaks või rohkem valgust pildile. Rohkem valgust pildile tähendab enamasti ka seda, et virmaliste värvid ja tähistaevas tulevad paremini esile.
Kui virmalised on väga tugevad (eriti just roheline toon), võib olla vajadus kasutada väiksemat ISO väärtust. Eestis see enamasti probleemiks ei ole.
Säriaeg
Suurusjärk 8 .. 15 sekundit. Tugevate virmaliste ja valgusjõulise objektiivi korral oluliselt lühem (nt umbes sekund), "värvitud taevas" pildi saamiseks pikem.
Säriaeg määrab, kui kaua ühte pilti säritatakse ehk kui kaua ühe pildi jaoks "sensorile valgust kogutakse". Lühem säri kogub vähem valgust ja pilt jääb tumedam, pikem säri kogub rohkem valgust ja pilt jääb heledam.
Säri pikkusest sõltub see, kuidas virmalised pildile jäävad - lühikese säri puhul on nähtavad liikuvate virmaliste kontuurid. Pika säriaja puhul on värvid erksamad aga kontuurid puuduvad - ühtlaselt roheliseks (või ka punaseks) värvitud taevas. Kumba eelistada, sõltub eelkõige maitsemeelest. Kui pildistada video jaoks (timelapse), on mõistlik kasutada lühemat säriaega, et virmaliste liikumine näha jääks.
Säriaeg mõjutab ka seda, kuidas tähistaevas tähed näha jäävad - kui säriaeg läheb pikaks, jäävad tähtedest pildile triibud. Sõltub sellest, mis on pildistaja taotlus, tuleks valida ka seadistus. Umbkaudse "täht on pildil endiselt täht" maksimaalse säriaja saab arvutada nii:
600 / fookuskaugus / crop-factor
Fookuskauguse määrab pildistaja objektiiv ja fookuskaugus antud pildi tegemise ajal. "crop-factor" on täiskaader kaamera puhul 1.0 ja "poolkaaderkaamerate" puhul 1.5 (või ka 1.6). Näiteks 17mm fookuskauguse puhul:
600 / 17 / 1.0 = umbes 35 sec (täiskaader) 600 / 17 / 1.5 = umbes 23.5 sec (poolkaader)
Tee katseid ja tuvasta see piir enda tehnikaga.
Ava
Mida väiksem on ava number, seda valgem on pilt fikseeritud säriaja puhul. Samuti, väiksema ava numbriga saad kasutada lühemat säriaega ning vastupidi.
Enamasti pildistatakse virmalisi maksimaalse avaga (nii väike ava number, kui objektiiv võimaldab), sest nii jõuab sensorile kõige rohkem valgust. Eelisseisus on objektiivid, mis lubavad F1.4 .. F2.8 ava kasutada, teised peavad valgusjõudlust kompenseerima suurema ISO väärtusega (mis aga tekitab müra ehk vähendab pildi kvaliteeti) või kasutama pikemat säriaega (mis aga ei pruugi kokku sobida sellega, mida teha soovite).
Valge tasakaal (white balanace) ja värvitemperatuur (color temperature)
Käsitsi määratud värvitemperatuur, 3500K +/- 500K.
Selleks, et valge paistaks valgena, on olemas parameeter valge tasakaal. Kui valge tasakaal on määratud automaatrežiimile (auto whitebalance, enamasti tähistatud AWB), kipuvad hämaras tehtud pildid tulema kollakad. Eriti kui pildile jääb ka tänavavalgustust või muud valgusreostust.
Kuna puuduvad konstantsed valgusolud, siis hakkab kaamera iga pildi jaoks valima uuesti ja uuesti valgetasakaalu. Kui pildistad video jaoks, on kindlasti vaja, et tingimused oleks fikseeritud. Selleks on enamasti kaameratel olemas võimalus määrata värvi temperatuuri (umbkaudne värvustemperatuur Kelvinites).
Virmaliste piltide puhul kipub sobivaks väärtuseks olema 3500K ümbruses. Sõltub muidugi maitsemeelest.
Automaatse müraeemalduse välja lülitamine
Kaameratel võib olla funktsionaalsus nagu
- "kõrge ISO müraeemaldus" (High ISO noise reduction)
- "pika säri müraeemaldus" (Long exposure noise reduction)
See tähendab, et pärast kõrge ISO või pika säriga pildi tegemist hakkab kaamera seda pilti automaatselt korrigeerima. Automaatne korrigeerimine võtab enamasti sama kaua aega kui selle pildi säritamine ise - teisisõnu, ei saa kaamerat kasutada pildi säritamise aja pikkusel perioodil uue pildi tegemiseks. See on suur takistus järjestikuste piltide tegemisel (nt video jaoks). Sellised automaatsed lisafunktsionaalsused saab välja lülitada - tutvuge oma kaamera funktsionaalsuse ja juhendiga.
Valgustingimused
Virmalised ise enamasti on väga nõrk valgus, mistõttu nende nägemiseks ja pildistamiseks peab olema võimalikult pime. Peamisteks valgusallikateks on päike, kuu ning "valgusreostus" (nt valgustus asulates).